Vanur nõrgestab maakonna ostujõudu

Praegune hinnalangus on kiirendanud reaalpalgakasvu ning see on suurendanud inimeste tarbimisvõimekust. Kui hinnad hakkavad kasvama, reaalpalgakasv aeglustub. Eesti elanikud on senise mõõduka tarbimise ja investeerimise tõttu juba mitu aastat järjest suutnud säästa ning nende finantsseis on tugevam. See on jätnud neile piisavalt puhvreid isegi reaalpalgakasvu aeglustumisega hoida mõnda aega kinni oma tarbimisharjumustest. Kuna aga väheneb ka tarbijate arv, alandab see inimeste käes olevat rahahulka, mis võib hakata juba lähiaastatel tarbimist pidurdama. See puudutab nii ääremaid kui ka Eestisse alles jäävaid tõmbekeskusi, Tallinna ja Tartut, kuna tööealine elanikkond väheneb kõikjal.

Praegune palgakasv on paljudele ettevõtetele selgelt liiga koormav. Tööjõukulude osakaal käibes on kasvanud, mis on alla surunud nende kasumlikkust. See käib ka kaubanduse kohta. Kui maakondades suudetakse pikemas vaates arendada konkurentsivõimelisi sektoreid ja nendes töötavaid võimekaid ettevõtteid, aitab see vähendada töötust, tõsta palku ning parandada kohalike inimeste elatustaset ja tarbimisvõimet. Näiteks Võrumaa peamistel tegevusaladel, puidu-, mööbli- ja toiduainetetööstusel ning turismil, on viimasel ajal läinud Eesti keskmisest paremini. See on võimaldanud sealsetel ettevõtetel palkasid tõsta kiiremini ning viia need lähemale Harjumaa palkadele. Samas on kõikjal probleemiks sobiva tööjõu leidmine, mis tõstab palkasid omakorda. Kuigi nutikas spetsialiseerumine aitab töötust vähendada, muudab samal ajal tehnoloogia areng tootmise efektiivsemaks ning seab tööjõule suuremaid nõudmisi. Kui kohalike või ümbruskonna inimeste kvalifikatsioon ei vasta uuenevale tootmisele, suureneb piirkonnas nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus. See aga vähendaks tarbimisvõimet ning pidurdaks kaubanduse müügimahu kasvu. Seetõttu on uuenevas majanduskeskkonnas hädavajalik pidev täiend- või ümberõpe.

Eestis on viimastel aastatel järk-järgult tõusnud välisturistide panus tarbimisse. Mullu moodustasid mitteresidentide kulutused Eestis juba 14% kogu eratarbimisest ehk ligikaudu 1,4 miljardit eurot. Tõsi küll, kõik need kulutused ei lähe kaubandusse, vaid ka näiteks hotellidesse, restoranidesse jm teenustesse, kuid see ei vähenda välisturistide positiivset mõju kokku meie tarbimisele ja majanduskasvule. Välisturistidelt tuleb täiendav tarbimine meie kahanevale rahvastikule. Kuigi tänavu on välisturistide arv kokku vähenenud, tuleb see peamiselt Venemaalt ja Soomest tulnutest ning mõjutab üksikuid maakondi või omavalitsusi (peamiselt Tallinna ja Pärnut). Seevastu avastavad Eestit alles paljud teised riigid, näiteks USA, Jaapan, Hiina jpt. See loob turismi arendamiseks täiendavaid võimalusi, eelkõige maakondades, kus on selleks paremad eeldused. Samas tuleks arvestada, et ühelt poolt koos sissetulekute ja elatustaseme kasvuga, teisalt aga paremate puhkamisvõimalustega Eestis, on viimastel aastatel meie inimeste osakaal majutatute arvust tõusnud. Turistide mõju kohalikule kaubandusele ei maksaks alahinnata.

E-kaubanduse mõju

Üha enam mõjutab kaubandust veel e-kaubanduse kiire areng. Viimase aasta jooksul on internetist kaupu või teenuseid ostnud või tellinud Eesti inimestest 9%, mida on 10 protsendipunkti võrra enam kui mullu. Siin ei ole vahet, kas tegemist on linna- või maa-asulaga. Eesti on sellega küll Euroopa keskmine, kuid jääb tublisti maha Põhjamaadest ja paljudest teistest Euroopa kõrgemalt arenenud riikidest. Kindlasti suureneb e-kaubanduse maht ja osakaal Eestis veelgi. Interneti kaudu tellitakse enim reisi- ja majutusteenuseid ning erinevaid pileteid. Samas on suure osakaaluga ka rõivaste ja sporditarvete ostmine ning sel aastal on eriti kiiresti kasvanud toidu- ja esmatarbekaupade ostmine. 85% internetikaubanduse kasutajatest ostis või tellis kauba või teenuse Eesti müüjatelt. E-kaubanduse kiire areng annab inimestele maakondades täiendavaid tarbimisvõimalusi, kuid koos rahvaarvu vähenemisega hakkab pikemas vaates üha enam vähendama vajadust senise suurusega poepindade rentimiseks või omamiseks.

Kas me saaksime pagulasi Eesti majanduse jaoks ära kasutada? Eestiga kokkulepitud pagulaste vastuvõtmise arv ei kompenseeri kaugeltki meie rahvaarvu kahanemist lähiaastatel. Teine teema on veel pagulaste paigutamine. Isegi kui Eesti võtaks pagulasi vastu kordades rohkem (kui praegu kokkulepitud), ei vajaks neid ainult tõmbekeskused, Tallinn ja Tartu, vaid ka kahaneva elanikkonnaga maakonnad. Tehnoloogia areng seab tööjõule suuremaid nõudmisi. See eeldab nii riigilt kui ka ettevõtetelt koolituskulude suurenemist, et uusi inimesi võimalikult kiiresti kaasata tööturule. Immigratsioon muutub Eesti jaoks üha olulisemaks. See on liialt mitmetahuline, et selles artiklis piisava põhjalikkusega käsitleda. Üha aktuaalsemaks muutub küsimus, kas me suudame kompenseerida tööealise elanikkonna vähenemist tootlikkuse tõusuga, et saavutada näiteks 2–3% majanduskasvu. Või siis, kuidas hoida riigirahandus tugevana pikas vaates, kui ülalpeetavate arv suureneb ja koos sellega koormus riigieelarvele? Mil moel oleks selleks abi suuremast immigratsioonist?